Eesti suurim ja vanim jaekaubandusgrupp Coop säilitas 2025. aastal 22,8% turuosaga toidu- ja esmatarbekaupade turuliidri positsiooni, netokäive kasvas 855,3 miljoni euroni. 2026. aasta hõlmab olulise investeeringumahuga laienemisplaane.
Eesti toidu- ja esmatarbekaupade jaeturg kasvas 2025. aastal käibes 1,3%, kuid müügimahud langesid neljandat aastat järjest. Tarbijahinnaindeks tõusis 4,8%, samal ajal kui eratarbimine püsis 2023. aasta tasemel. Kõige enam kallinesid aasta jooksul šokolaad (31,5%), kohv (31%) ja linnuliha (15,2%), mis survestas üheaegselt nii tarbijate ostujõudu kui ka kaupmeeste marginaale. Selle keskel kasvatas Coopi grupp mullu käivet 0,2% võrra 855,3 miljoni euroni. Müügimahtude kahanemise ja kulude kasvu tõttu vähenes ärikasum veerandi võrra 10,2 miljoni euroni.
„Toidukaupade müügimahud on Eestis langenud neli aastat järjest ning tarbijate hinnatundlikkus pole kuskile kadunud. Inimesed käivad üha sagedamini mitmes poes korraga, otsivad soodsaimat ostukorvi ja teevad väiksemaid oste. Sellises olukorras on Coopi jaoks oluline hoida korraga kahte asja – pakkuda inimestele taskukohast hinda ning investeerida samal ajal järjekindlalt oma kauplusevõrgu tugevdamisse,“ ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla.
Viimaste aastate suurim laienemine
Ühistulisest struktuurist lähtuvalt ei maksa Coopi piirkondlikud ühistud dividende, vaid suunavad kogu tulu tagasi kaubandusvõrgu arengusse või ühistu tegevuspiirkonnas kogukondlikult oluliste projektide toetuseks.
Kui mullu avasid Coopi piirkondlikud ühistud kokku 4 uut ja renoveerisid 12 kauplust, siis sel aastal on Coopi grupil kavas märksa suuremad kauplusevõrgu investeeringud. Praeguse kava järgi valmib Coopil 2026. aastal 13 uut kauplust ning renoveeritakse 11 kauplust. Kui 2025. aasta nelja uue kaupluse investeeringumaht oli 9 miljonit eurot, siis sel aastal suunavad kohalikud ühistud uute kaupluste ehitusse üle 20 miljoni euro.
Peamiselt tähendab see väikepoodide amortiseerunud kauplusehoonete asemele kohalike tarbijate vajadusi arvestavate ja energiasäästlikumate hoonete ehitust, mitte niivõrd suure hulga uute poodide lisandumist. Juba on avatud Keila Maksimarket Harjumaal ja Puhja Ehituskeskus Tartumaal, renoveerimisest on tulnud Kehtna kauplus Raplamaal ja Kõrgessaare kauplus Hiiumaal. Aasta jooksul lisanduvad veel Luunja Konsum, Selja Konsum, Narva Kreenholmi Maksimarket/Ehituskeskus, Uulu Konsum, Kose Pappjärve Konsum ja teised kauplused.
Sellele lisab veel hoogu Prisma Peremarketi ja selle 13 Eestis asuva kaupluse ost, mis ootab veel konkurentsiameti heakskiitu. Kui üle-eestiliselt kasvab Coopi turuosa peale tehingu lõpule viimist seniselt 23%-lt 28%-le, siis suurim hüpe toimub Tallinnas, kus Coopi turuosa suureneb seniselt 5%-lt 17%-ni. Sellele vaatamata jääb Coopi turuosa peale tehingu lõpule viimist pealinnas neljandale kohale.
„Majanduslikult keerulisel ajal kauplustevõrgu tugevdamisse investeerimine on olnud Coopi teadlik valik. Meie eesmärk ei ole lihtsalt kaupluste arvu kasvatamine, vaid kohalike inimeste vajadustele vastava nüüdisaegse, jätkusuutliku ja energiatõhusa poevõrgu arendamine üle Eesti,“ rõhutas Rohtla.
Kokku täieneb Coopi kaupluste võrgustik 2026. aastal 26 uue kauplusega. Seitsme uue kaupluse puhul tähendab see senise väikekaupluse asendamist suurema Coop Konsumi toidupoega.
Kasumlikkus langenud 1,2%-ni
Coop Eesti Keskühistu juhatuse liikme ja finantsjuhi Veiko Haavapuu sõnul peegeldab Coopi jaekaubandusgrupi kasumi vähenemine teadlikku otsust leevendada hinnasurvet olukorras, kus tarbijate ostujõud on mitu aastat olnud nõrk.
„Kui 2023. aastal oli Coopi ärikasum 24,8 miljonit eurot, siis 2025. aastaks langes see 10,2 miljoni euroni. Sellega on kasumlikkus jõudnud 1,2% tasemele,“ rääkis ta. Kui 2024. aasta kasumi langus tulenes peamiselt sellest, et Coop võttis enam kui 6 miljoni euro väärtuses hinnatõuse enda kanda, siis 2025. aastal langes kasum palgatõusude tulemusel, mida ei kantud edasi tarbijatele.
„Tänaseks on Coopi kasumlikkus langenud nii madalale, et kasvav kulusurve jätab vähem ruumi hinnatõuse oma kuludesse võtta. Seepärast investeerib Coop ühe tugevamalt ka innovatsiooni ja automatiseerimisse,“ lisas Haavapuu.
2025. aastal värskendati Eesti suurima toidupoodide keti logistikakeskuse tõstukiparki. Selle investeeringu maksumus oli 1,5 miljonit eurot. Viimase 3 aasta jooksul on uuendatud Coopi suurköögi Coop Kokad brändi ja sisu. Sellesse on suunatud vähemalt miljon eurot.
2026. aastal võtab Coop logistikakeskuses kasutusele laoroboti, investeeringu suurus on 0,5 miljonit eurot. Energiakulude vähendamiseks on Coop viimase viie aasta jooksul rajanud päikesepargid 74 hoonele üle Eesti. Aprilli lõpuks on ligi 80 Coopi poe juures olemas elektriauto laadija ning koostöös Elektrum Eestiga rajatakse aastatel 2025–2027 laadimisvõrk enam kui 200 asukohta.
„Jaekaubanduses ei ole innovatsioon enam lisaväärtus, vaid ellujäämise küsimus. Kui tarbija ostab vähem ja hinnatundlikkus kasvab, siis iga protsess alates tellimisest kuni kassani peab olema kiirem, täpsem ja odavam. Just seetõttu investeerime sama palju süsteemidesse, mida klient ei näe, kui nendesse, mida ta poes näeb,“ ütles Haavapuu.
Piirkondlik ebavõrdsus suureneb
Coopi ühistuline strukuur võimaldab olla tarbijale lähedal igas Eesti piirkonnas ning teha otsuseid kohalikul tasandil. Samal ajal annab see sissevaate, kuidas nii toidupoodidel kui ka Eesti inimestel eri piirkondades läheb.
Coop Eesti Keskühistu nõukogu esimehe ja Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimehe Tarmo Pungeri sõnul toob Coopi eelmise aasta lõpus läbi viidud piirkondlik analüüs selgelt välja, et parimal järjel on Tallinna, Harjumaa ja Tartumaa elanikud, kus ka mediaanpalk on kõrgem, kuid üha keerulisem on toime tulla piirkondades, kus sissetulekud on madalamad.
„Tallinnas ja Harjumaal ning Tartumaal on ostukorv mitmekesisem, seal ostetakse rohkem kallima hinnaklassi, tervislikumaid ja mugavustooteid. Ida-Virumaal on hinnatundlikkus kõige suurem – seal on ostukorvis suurem osakaal soodsamatel põhikaupadel, konservidel, magusatel jookidel ja teatud pagaritoodetel ning palgapäeva mõju on igakuises ostukäitumises väga selgelt näha,“ ütles Punger.
Pungeri sõnul joonistub Coopi andmetest veel selgeid piirkondlikke tarbimismustreid: Lõuna-Eestis eelistab vanem elanikkond stabiilset ja põhitoiduainetele keskenduvat ostukorvi, samas kui ranniku- ja turismipiirkondades mõjutab ostukäitumist tugevalt hooajalisus.
„Suvel kasvab seal kiiresti nõudlus grilltoodete, jookide ja värske toidu järele, samal ajal kui sisemaal määrab ostukorvi palju enam igapäevane toimetulek. Need erinevused näitavad, et piirkondlik ebavõrdsus ei väljendu enam ainult sissetulekutes, vaid on väga selgelt nähtav ka, mida inimesed oma igapäevases toidukorvis endale lubada saavad,“ selgitas ta. See on ka peamine põhjus, miks Coop toetab käibemaksu langetust põhitoiduainetele.
Coop hoiab elu igas Eestimaa nurgas
Piirkondlike ühistute 2025. aasta netokäive ja kaupluste arv
| Ühistu | Netokäive (mln eur) | Kaupluste arv |
| Abja Tarbijate Ühistu | 10,3 | 8 |
| Antsla Tarbijate Ühistu | 8,2 | 7 |
| Elva Tarbijate Ühistu | 49,2 | 19 |
| Haapsalu Tarbijate Ühistu | 27,5 | 9 |
| Harju Tarbijate Ühistu | 157,6 | 28 |
| Hiiumaa Tarbijate Ühistu | 19,5 | 7 |
| Jõgeva Majandusühistu | 36,2 | 24 |
| Järva Tarbijate Ühistu | 127,8 | 43 |
| Kilingi-Nõmme Majandusühistu | 13,1 | 9 |
| Lihula Tarbijate Ühistu | 11,4 | 14 |
| Põlva Tarbijate Ühistu | 52,5 | 20 |
| Rapla Tarbijate Ühistu | 37,2 | 14 |
| Saaremaa Tarbijate Ühistu | 56,9 | 25 |
| Tartu Tarbijate Kooperatiiv | 116,3 | 26 |
| Tõrva Tarbijate Ühistu | 17,5 | 9 |
| Viljandi Tarbijate Ühistu | 50,1 | 23 |
| Võru Tarbijate Ühistu | 45,3 | 18 |
| Vändra Tarbijate Ühistu | 25,0 | 10 |
Coop on käibe ja turuosa järgi Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupade müügiga tegelev organisatsioon, mis tegutseb ühistulise organisatsioonina ja kuulub üle 60 000 Eesti inimesele. Coopi jaekaubandusgrupp koosneb 18 piirkondlikust tarbijaühistust ning nende koostööd koordineerivast keskühistust. 2025. aasta lõpus oli Coop Eestil 315 tegutsevat müügiüksust üle kogu Eesti – suurlinnadest väikeasulateni –, olles paljudes piirkondades ka põhiline toidu- ja esmatarbekaupade teenuse pakkuja.
Kuna Coop on koostöögrupp, mitte klassikaline kontsern, põhinevad Coopi jaekaubandusgrupi tulemused 18 piirkondliku ühistu summeeritud jaekaubanduse tulemustel. Coop Eesti Keskühistu finantsnäitajad kajastavad keskühistu kui tugiorganisatsiooni tegevust ega ole üks-ühele võrreldavad kogu jaekaubandusgrupi tulemustega. Coopi täpsemad koondnumbrid ja majandusaruanded leiab lehelt „Coop numbrites“: https://www.coop.ee/coop-numbrites
Fotol: Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla
Foto autor: Andras Kralla