Põlvamaa põldudel, ehitusplatsidel, tööstusettevõtetes ja teenindusasutustes töötab igal aastal inimesi, kes on tulnud Eestisse paremat elu ja kindlamat sissetulekut otsima. Eelmisel aastal registreeriti PPA andmetel Põlva maakonnas 181 lühiajalise töötamise luba ning kuigi enamik töösuhteid on ausad ja usaldusväärsed, leidub ka olukordi, kus töötajaid kasutatakse ära ning seda eriti kolmandatest riikidest pärit kodanike puhul.
Eelmise aasta jooksul registreeriti Tööinspektsiooni andmetel Põlvamaal 14 töövaidlusavaldust. Tihtipeale on nende ohvrite hulgas ka kolmandate riikide kodanikke ning raskematel juhtudel võivad olukorra tunnused viidata isegi inimkaubandusele.
„Pahatahtlikud tööandjad kasutavad ära välistöötajate teadmatust või haavatavat olukorda ning keerulisemad juhtumid, mida liigitatakse inimkaubanduseks, jõuavad meieni. Eelmisel aastal helistati inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite nõuandeliinile ligikaudu 700 korda ning selle aasta esimese kolme kuuga oleme nõustanud peaaegu poole võrra rohkem inimesi kui 2025.aasta samal perioodil,“ sõnas Sotsiaalkindlustusameti inimkaubandusohvrite teenuse juht Sirle Blumberg.
Tööalane ärakasutamine ei pruugi esmapilgul välja paista. See võib tähendada maksmata töötasu, ebamõistlikult pikki tööpäevi, halbu elamistingimusi, dokumentide äravõtmist või ähvardusi töö kaotamise ja riigist väljasaatmisega. Raskematel juhtudel võivad sellised olukorrad omada inimkaubanduse tunnuseid.
Blumbergi sõnul on kõrvaliste inimeste märkamine väga oluline, sest kannatanu ei pruugi ise julgeda abi küsida. „Vaikimine ei kaitse ohvrit, vaid annab ärakasutajale võimaluse jätkata. Sageli ei julge kannatanud ise abi otsida, sest kardavad töö kaotust, riigist väljasaatmist või ei tea, kelle poole pöörduda,“ rõhutas Blumberg. Ta lisas, et viimase aasta jooksul on inimesed julgemalt oma märkamistest teada andnud ning kasvab teadlikkus, et ka kõrvalseisja saab sellistes olukordades teatamisega abiks olla.
Mis võib viidata ärakasutamisele?
Muret võiks tekitada olukord, kus töötajad elavad väga halbades tingimustes: ehitusjärgus hoones, garaažis, autos, treileris või ülerahvastatud korteris. Ohumärgiks võib olla ka see, kui inimestel puudub ligipääs pesemisvõimalusele, elektrile, veele või privaatsusele.
Tähelepanelik tasub olla ka siis, kui töötajad teevad väga pikki tööpäevi või neile ei võimaldata puhepäevi. Samuti võib probleemile viidata see, kui töötaja räägib, et palk on jäänud maksmata või sellest on maha arvatud suured summad elamise, transpordi, tööriiete või dokumentide eest.
Eriti tõsine ohumärk on ähvardamine. Näiteks, kui inimesele öeldakse, et abi otsimise korral saadetakse ta riigist välja, ta jääb elukohast ilma või tema perega juhtub midagi halba, võib tegemist olla väga tõsise ärakasutamisega.
Mida teha, kui kahtlustad ärakasutamist?
Kõige olulisem on mitte seada ennast ega võimalikku kannatanut ohtu. Kui olukord tundub ohtlik või vägivaldne, tuleb helistada hädaabinumbril 112. Kui otsest ohtu ei ole, kuid tekib kahtlus, et tegemist võib olla inimkaubandusega, siis tasub pöörduda Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini poole telefonil 660 7320. Nõu saab küsida ka siis, kui sa ei ole kindel, kas tegemist on inimkaubanduse või tööalase ärakasutamisega. Teavitada saab ka politseid või Tööinspektsiooni telefonil 640 6000 või www.tooelu.ee.
Teavitamisel ei pea teadma kõiki detaile. Abiks on, kui oskad kirjeldada, mida märkasid: kus olukord toimus, millal see aset leidis, mitu inimest võis olla seotud ja mis täpselt muret tekitas. Iga vihje ei pruugi tähendada kuritegu, kuid see võib aidata spetsialistidel olukorda kontrollida ja vajadusel inimesteni jõuda.
Oluline on mitte minna ise tööandjaga vaidlema ega kedagi avalikult süüdistama. Samuti ei tasu postitada töötajatest või tööandjast fotosid sotsiaalmeediasse. Parim abi on rahulik, täpne ja turvaline teavitamine pädevatele asutustele.
Teavituskampaania „Sul on õigus!“ aitab inimestel mõista, millised olukorrad võivad viidata tööalasele ärakasutamisele. Kampaania tuletab meelde, et Eestis on olemas tugistruktuurid, kes seisavad inimeste õiguste eest ja pakuvad tasuta nõu, tuge ning vajadusel ka kaitset. Lisateavet ja abi saab tööpäeviti sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse nõuandeliinilt telefonil 660 7320. Rohkem infot välismaalaste ärakasutamisest leiab veebilehelt rights.ee.