Laupäeval, 31. oktoobril on Põlva Keskraamatukogus (Kesk 16) avatud Peaasi.ee vaimse tervise kohvik, kus vabatahtlikud ootavad inimesi üks-ühele vestlusele, et rääkida enda või lähedase vaimse tervisega seotud raskustest. Vaimse tervise kohviku vabatahtlikud on läbinud Peaasi.ee vaimse tervise esmaabi koolituse ja on valmis kuulama igaüht, kes selleks soovi avaldab.
Lisainfo: https://peaasi.ee/vaimse-tervise-kohvik/
„Usaldusväärsetele inimestele oma raskustest rääkimine aitab. Seda seetõttu, et sel juhul kannatab inimene vähem üksindustunde all ning üksindus on väga suur lisastress. Jagamine vähendab üksindust,“ rääkis Peaasi.ee projektijuht Anna-Liisa Leppik.
Vaimse tervise kohviku külastuseks ei ole vaja aega ette broneerida, tasub lihtsalt kohale tulla ja vaadata, kas mõni vabatahtlik on parasjagu vaba ning siis julgelt ligi astuda. Vaimse tervise kohviku vabatahtlikud tunneb alati ära valge T-särgi järgi, millel on kiri „Olen olemas“. Vaimse tervise kohvikust saab kaasa võtta ärevuse, depressiooni ja vaimse tervise esmaabi töövihikuid. Vaimse tervise kohviku külastamine on tasuta.
Peaasi.ee vaimse tervise kohvikute koordinaator Anna-Liisa Leppiku sõnul tullakse kohvikusse kõige sagedamini rääkima üksindusest, ärevusest, depressioonist ja sellest, kust abi leida. „Sageli tullakse rääkima ka seetõttu, et ollakse mures oma lähedaste pärast. On tavaline, et inimene ei otsi abi mitte iseendale, vaid soovib paremini mõista ja toetada lähedast, kes on raskustes,“ selgitab Anna-Liisa Leppik ning lisab „Vaimse tervise kohvikusse astumiseks ei pea ootama kriisiolukorda. Vahel arvatakse ekslikult, et abi ja kuulamist tohib otsida alles siis, kui mured on üle pea kasvand. Julgustan siiski varem tulema, sest ükski mure ei ole tühine.“
Peaasi.ee vaimse tervise kohvik on avatud iga kuu viimasel laupäeval Põlva Keskraamatukogus (Kesk 16).
Teistega oma vaimsest tervisest rääkimine on üks viis, kuidas ennast ise aidata.
Peaasi.ee soovitused rääkimiseks:
- Vahel ei pruugi lähedased märgata, et su enesetunne on muutunud, kuid sageli nad märkavad ja muretsevad, aga ei julge küsida. Kui räägid julgelt, võib see teistelt pinget maha võtta ja suhteid lahedamaks muuta.
- Mõtle läbi, mida räägid, jutusta see lugu kõigepealt endale või pane kirja.
- Mõtle välja, kus on sinu piirid – mida sa tahad rääkida ja millise info tahad endale jätta.
- Anna teada, mida ootad, kas lihtsalt seda, et ära kuulataks, et teine saaks selgituse sinu käitumisele või soovid mõnd konkreetset tegevust (nt võta mind trenni kaasa) või nõuannet (nt soovitust heale vaimse tervise spetsialistile).
- Arvesta, et teisel võib olla endal probleeme, mille tõttu ta kohe ei pruugi sobilikult reageerida – see ei pruugi olla märk hoolimatusest, vaid sellest, et tal endal on raske.
- Kui oled oma tundeid-mõtteid-kogemusi jagades haiget saanud, ära anna alla.
Kindlasti leidub ka inimesi, kes suudavad sind mõista, on elukogenumad, targemad, taktitundelisemad. - Arvesta, et vestlus võib olla pingeline mõlema osapoole jaoks – planeeri pärastiseks midagi lõõgastavat või sportlikku.
- Mõnikord on lihtsam rääkida mõne usaldusväärse võõraga, kes aitab muresid uuest vaatenurgast näha.