Neljapäeval kogunesid Põlvasse ja Jõgevale 400 Lõuna-Eesti noort, et arendada Idee Laboris oma äriideid. Kahes linnas töötas paralleelselt üle 80 meeskonna, kelle mõtteid aitasid edasi arendada ettevõtluskogemusega mentorid. Esialgsetest mõtetest kasvas päeva jooksul välja eriilmelisi lahendusi – ekstreemspordis kasutatavast kiivri helisüsteemist kuni taaskasutatud materjalidest meigikottide ja joogiveele maitset andvate pallikesteni.
Mentorite hinnangul on noorte ideed viimastel aastatel muutunud järjest mitmekesisemaks ja praktilisemaks. Varem võis ühe aasta jooksul korduda palju sarnaseid mõtteid, näiteks ühel aastal tahtsid paljud küpsiseid toota. Nüüd aga otsivad noored lahendusi väga erinevatele igapäevastele probleemidele.
Jõgeval mentorina kaasa löönute sõnul leidus tänavu ka selliseid ideid, mille puhul tuli end lausa tagasi hoida, et mitte neid ise äriks teha. Ideid jagus nii toodete kui teenuste valdkonda: jalanõupaelte lukustitest ja biolagunevatest lantidest kuni NFC-tehnoloogial põhinevate kinkekaartideni.
Noorena pole sul midagi kaotada
Nõo reaalgümnaasiumi noored tulid Idee Laborisse ilma kindla äriideeta. Päeva jooksul jõudsid nad mõtteni arendada kiivrisse paigaldatavat helisüsteemi, mis lihtsustaks treeneri ja sportlase suhtlust.
Järgmisena tekkis küsimus, kellele sellist toodet tegelikult müüa. Mentorite abiga hakati mõtlema spordialadele ja meeskondadele, kus oleks nii reaalne vajadus sellise lahenduse järele kui ka võimalus tehnoloogiasse investeerida. Arutelu viis noored ratsaspordi suunas, kus nähti oma ideele kõige suuremat potentsiaali.
Noorte endi sõnul on nende vanuses just eelis proovida ja katsetada, sest põrumist ei pea kartma. Nõo reaalgümnaasiumi noored võtsid selle tabavalt kokku: neil ei ole kodus kolme last, kellele tuleb toit lauale tuua, seega pole neil ka otseselt midagi kaotada. Päeva lõpuks tekkinud lahendus tekitas neis endiski vau-efekti.
Mentorid aitasid näha nurki, millele ise ei oska mõelda
Põlvas arendas üks meeskond ideed pallikestest, mis annaksid tavalisele veele maitset ning lisaksid sellele vitamiine ja mineraale. Eesmärk on muuta vee joomine noorte jaoks atraktiivsemaks. Mentoritega arutati muu hulgas erinevaid pakendamisvõimalusi ning pandi paika ka järgmine samm: hakata koostisosi katsetama ja leida esimene toimiv lahendus.
Teine meeskond plaanib valmistada taaskasutatud tekstiilist meigikotte ja pinaleid, mis oleksid paremini organiseeritud kuipaljud praegu müügil olevad tooted. Idee oli noortel olemas juba enne Idee Laborit, kuid mentorid aitasid laiendada võimalikku sihtrühma ning jagasid kontakte ettevõtetest, kellelt võiks saada tootmiseks vajalikke tekstiilijääke. Nüüd saavad noored alustada materjali kogumise ja esimese prototüübi õmblemisega.
Just sellistes küsimustes tulebki mängu mentorite roll. Nende ülesanne ei ole anda noortele valmis vastuseid, vaid küsida küsimusi, mis aitavad märgata kohti, millele esimest äriideed arendades sageli ei mõelda. Arutada tuleb näiteks nõudeid ja regulatsioone, tootmise praktilist poolt, sihtrühma ning meeskonnasisest vastutust. Mentorid tõid välja, et noored tahavad sageli kõike ühiselt teha. Toimiva ettevõtte loomisel tuleb aga ühel hetkel rollid ära jagada ja kokku leppida, kes mille eest vastutab.
Idee Laboriga töö aga ei lõppe. Paljude meeskondade jaoks algab nüüd kõige praktilisem osa: esimeste prototüüpide valmistamine, materjalide otsimine, idee katsetamine ja õpilasfirma käivitamine. See, kas mõnest neljapäeval lauale jõudnud ideest kasvab päris ettevõte, selgub juba järgmiste sammude käigus.
Tegevus viiakse ellu läbi meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored (LEEN)“ vahenditest Tartumaa Omavalitsuste Liidu, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, SA Põlvamaa Arenduskeskuse, Tartu Ärinõuandla SA, SA Valgamaa Arenguagentuuri, SA Viljandimaa Arenduskeskuse, SA Võrumaa Arenduskeskuse koostöös. Kaasrahastab Euroopa Liit.
Foto autor: Videovanad OÜ