Ümbrikupalgaga nõustudes kaotavad töötaja ja kohalik kogukond
Kui tööandja pakub sulle ümbrikupalka, võib see esmapilgul tunduda ahvatlev – tasumata maksude arvelt saad justkui rohkem raha kätte. Tegelikult on see tehing, kus võidab vaid ebaaus tööandja. Õigused, hüvitised ja kindluse tuleviku ees kaotab töötaja, laekumata maksuraha tõttu kaotab ka kohalik kogukond.
“Töötasin ühes kohvikus. Kuu jooksul töötasin umbes 260 tundi. Palgapäeval öeldi, et peame talveks rasva koguma ja nad saavad maksta vaid kaks eurot tunnis. Ületunde mulle kinni ei makstud, ametlikult tööle ei võetud. Kartsin, et saan ise karistada, kui sellest kuhugi teatan.”
See on vaid üks ümbrikupalga eest töötamise juhtum. Kõik algas ühest lihtsast ettepanekust – teeme mustalt, sest nii võidame mõlemad. Tegelikult jäi kaotajaks töötaja, kes ümbrikupalga ja mitteametliku tööga nõustus.
Eriti haavatavad on mustalt töötamise ees just nooremad inimesed, kes enda teekonda tööturul alles alustavad. Väheste kogemuste ja teadmiste tõttu võib lubadus „kohe rohkem raha kätte“ ahvatlev tunduda. Samas ei puuduta ümbrikupalk üksnes noori, paraku on ümbrikupalgaga nõustujaid igas vanusegrupis. Ümbrikupalgaga nõustujad jäävad alati kaotajaks, sest kaasnevad riskid jäävad nende kanda.
MTA riskihinnangu järgi on Põlvamaal umbes 300 tööandjat, kelle puhul esineb ümbrikupalga maksmise kahtlus. Lisaks neile on veel alla 700 töötaja, kellele makstakse osa palgast mustalt. See tähendab, et ligi 7% maakonna palgasaajatest saab osa oma töötasust ümbrikupalgana. See tekitab Põlvamaal igal aastal umbes 1,7 miljoni euro suuruse maksukahju.
Eriti suuri ümbrikupalga riske Põlvamaal näeb MTA ennekõike põllumajanduses ja ehituses. See tähendab, et nendes valdkondades makstakse maakonnas ümbrikupalka kõige rohkematele inimestele. Laekumata tööjõumaksude tõttu kannatavad suur hulk töötajaid, kohalik kogukond ja riik, kelle hüvede pakkumise võimalused on ahtamad kui peaks.
Tasuta proovipäeva pole
“Kutsuti proovipäevale, kus pidin kindla riietusega olema – must seelik ja valge särk, mille eraldi proovipäevaks ostsin. Sain aidata 50–70 inimese laudu katta, nuge-kahvleid poleerida ning kuus tundi tasuta tööd teha. Pärast proovipäeva enam mu kõnedele ja e-kirjadele ei vastatud. Hiljem kuulsin, et see pidi neil tavapärane praktika olema – kutsuda suuremate ürituste eel sinisilmseid tasuta tööd tegema.”
See on vaid ühe tasuta proovipäevaga nõustuja kogemus. Tasuta proovipäeva pakkumine pole aga töötajale kasulik ega tööandjale lubatud. Niipea, kui hakkad kellegi heaks tööd tegema, on see töö, mille eest pead saama tasu.
Kahju tasub töötaja
Kui töötasu makstakse kasvõi osaliselt ümbrikus või kantakse pangakontole, kuid jäetakse
deklareerimata ja maksud tasumata, ei kogune sellelt töötasult töötuskindlustusstaaži. Ka
tulevane pension jääb oluliselt väiksemaks kui ausa palga saajal, kelle töötasult on tööjõumaksud tasutud. Töö kaotamise korral saab n-ö mustalt töötanu väiksemat hüvitist või jääb sellest üldse ilma.
Mustalt makstud töötasu ei arvesta pangad ega liisinguandjad ametliku sissetulekuna. Seetõttu on ka kodulaenu või autoliisingu saamine keerulisem kui ausat palka saades.
Ootamatu tööõnnetuse või haigestumise korral jääb esmapilgul hea diiliga nõustuja samuti täbarasse olukorda.
“Olin tuntud Eesti ettevõttes tööl. Juhtus tööõnnetus – tõstuk sõitis üle mu jala. Keegi viis mind EMOsse, kus öeldi, et see ei ole tööõnnetus. Ma olin siis 14 ega teadnud, mis tööõnnetus õieti ongi. Järgmisel päeval läksin pabereid vormistama ja seal ootas mind ettevõtte jurist, kelle ülesanne oli mulle selgeks teha, et ma meediasse ei roniks.”
See on ühe heauskse töötaja kirjeldus õnnetusest töölt, kuhu ta ei olnud ametlikult registreeritud.
Kahju kannatab ka kogukond
Ümbrikupalgast ei saa kahju üksnes sellega nõustunud töötaja. Ümbrikupalga tõttu jääb Eesti riigieelarvesse igal aastal laekumata hinnanguliselt ligi 129 miljonit eurot. See tähendab nii laekumata sotsiaalmaksu, millest riik tagab näiteks ravikindlustust, aga ka tulumaksu ja töötuskindlustust, milleta riik ei saa sind toetada. Kusjuures suurem osa tulumaksust jääb laekumata just töötaja kohaliku omavalitsuse eelarvesse. See aitab rahastada kohalikke lasteaedu, koole, noortekeskusi ja teid. Kui see raha jääb saamata, on omavalitsusel vähem võimalusi kooli või lasteaia renoveerimiseks, mänguväljaku ehitamiseks või tänava kordategemiseks. Väiksemas omavalitsuses annab iga laekumata euro tugevamalt tunda kui suurtes omavalitsustes.
Nii tekib ahel, kus ümbrikupalgaga nõustunud tööandja säästab justkui hetkeks tasumata
tööjõumaksude arvelt. Küll aga kaotab töötaja pikas plaanis garantiid, hüved ja laenuvõimekuse. Kogukond jääb ilma teenustest, mida maksuraha eest pakkuda. Ümbrikupalgaga nõustumisest ei võida ükski osapool peale ebaausa tööandja.
Enda kaitsmiseks saab töötaja teha paar lihtsat kontrolli. Näiteks saad enne tööle asumist uurida tööandja tausta ja maksukäitumist avalikest registritest, näiteks äriregistrist, teatmik.ee-st või lihtsalt guugeldades. Nendest allikatest saad kontrollida näiteks, kas ettevõttel on maksuvõlg, aga ka töötajate arvu ja nende keskmist töötasu.
Enne tööle asumist on mõistlik sõlmida kirjalik tööleping, milles on kirjas nii töötaja kui ka tööandja õigused ja kohustused, samuti kogu kokkulepitud töötasu. E-teenuste keskkonna e-MTA rakenduses “Minu töötamised” ja “Minu sissetulekud” saad kontrollida, kas tööandja on sinu töötamise registreerinud ja väljamaksed nõuetekohaselt deklareerinud. Klikkides konkreetsele töötamise kande numbrile avaneb vaade, kust saad üle kontrollida kõik töötamisega seotud andmed. Seejuures on oluline veenduda, et kuvatud andmed vastaksid tegelikkusele. Juhul, kui see nii ei ole, räägi tööandjaga, kes saab andmeid parandada. Kui tööandja ei nõustu andmeid parandama, pöördu MTA poole e-aadressil emta@emta.ee või küsi nõu Tööinspektsioonilt aadressil jurist@ti.ee.
Põhjusi, miks ümbrikupalgast keelduda, saab juurde lugeda emta.ee/ümbrikupalk.